Tagasivaade hooajale
Lootusetu. Alljärgnev oli algselt kirjutatud septembri keskel, aga “segastel” “asjaoludel” avaldamiseni ei jõudnudki. Sai nüüd siis minevikuvormi ümber pandud ja kõvasti täiendatud.
17ndal septembril paistis, et tunniplaan on enam-vähem paika saanud. Päev või kaks enne seda käisin õppetoolis ja lasin end maha võtta kolmest maka-ainest, milles hakanuks olema hulganisti kodutöid, nagu selgus, niisiis jäi 70 EAP-st alles 58. [Pärast esimest loengut oktoobri lõpus võtsin end maha ka neljandalt, seega veel -3.]
Kui esimene koolinädal oli rohkem naljategemine (kokku neli sissejuhatavat loengut), siis teisel läks trall pea täie hooga lahti.
Eelmise semestri eeskujul kiire statistika ka.
Praeguse eriala kohustuslikke aineid: 2 loengut nädalas
Kõige tõenäolisema maka-valiku aineid: 1 kuni 4 l/näd (oleneb nädalast) + natuke Moodle’it + 1 teise loengu ajal
Skandinavistika aineid: 7 tundi/loengut nädalas
Muid vabaaineid: 3 või 4 l/näd
Esmaspäevad algasid — küll üle nädala — sellise väga vahva ainega nagu lingvistikaülesannete seminar, kus lahendasime ja selgitasime lingvistikaülesandeid ning lõpuks tegime ka igaüks ise kaks ülesannet valmis — minu omad käisid vanapõhja/uusnorra ning sindar(in)i keele kohta 
Teiseks inglise keele ajalugu (1), mis pidi andma ülevaate vana- ja keskinglise keelest, tegelikult jäi aga mu meelest natuke liiga pealiskaudseks (et mitte öelda mitu korda sama juttu kordavaks). Oma osa selles võis olla paari loengu ärajäämisel — et ehk õppejõud pärast ei mäletanud, millest ta juba rääkinud on… Tegelt mis ma ikka vingun, loengud olid ju huvitavad.
Päeva lõpetas (praktiline) taani keel (algajatele). Alguses oli sinna reganuid rekordiliselt palju, vaat’ et ei mahu klassi ära, lõpuks jäi alles vist kaksteist. Õpetajaks päris taanlane, keeleõpe inglise keele baasil. Tunnid olid hästi toredad, keel ise aga paras pähkel — kui kirjalikult on see rootsi ja eriti norra keelega üsna samasugune, siis kõnest arusaamine ja ise hääldamine on üsna keeruline. Ehk nagu Norras öeldakse, dansk er ikke et språk, bare halssykdom. (Hääldama õppimisele ei aidanud just kaasa ka see, et Mikael parandas enamasti ainult kõige hullemaid vigu, enamasti oli ka puine hääldus siiski “godt”. Eestlastest võõrkeeleõpetajad on minu kogemuse järgi selles suhtes kõvasti rangemad — ja leian, et õige ka.)
Teisipäev algas hommikul vara rootsi keelega (kesktasemele I). Seekord oli rühmas ka kolm vahetusüliõpilast (Soomest, Poolast, Itaaliast), mis tegi ühelt poolt Mullamaa leebemaks, teiselt poolt aga edasiliikumise vähemalt esialgu aeglasemaks.
Seejärel Skandinaaviamaade ajalugu I. Huvitav ja kohati ka päris naljakas:
* “Siuke vana aja inimeste elu tihti oli ebamugav ja… lühike.”
* Viikingiaja skandinaavlased kammisid oma juukseid ja kord nädalas pesid end. Lääneeurooplased pidasid seda imelikuks — s.t mitte pesemist kord nädalas, vaid üldse.
* “Juutide tagakiusamine oli üks vanemaid ja auväärsemaid traditsioone Euroopas.”
* Norra oli Kalmari unioonis perifeeria — “sealt ei lähtunud mässe kuninga vastu ja polnud erilisi probleeme.”
* “[Rootsi kuninganna Kristiina] oli katoliiklike kalduvustega.”
* Taani ja Rootsi niisiis Euroopa efektiivseimad riigid. “Efektiivsus seisnes oma rahvalt raha välja pressimises.”
(Jutumärkides on õppejõu tsitaadid.)
Kõige lõbusam osa oli vist rühmatööna kuningasaaga kirjutamine (meil tulemuseks “saaga hästi mõttetust mehest”, Haraldr Harju keskmisest).
Viie nädala jooksul oli eelmisega samal ajal eesti keele ajalooline grammatika, aga seal ma ei käinud, kuna see on pmst raamatueksami-aine.
Järgnes lõunaeesti folkloor, kus käisin kohal umbes pooltel kordadel, kuna aine osutus natuke igavamaks, kui lootsin (samas mitte nii igavaks, et end maha regada).
Seejärel eesti keele allkeeled. Tegelikult üle-eelmisel semestril mul see juba oli, aga see oli programmeerimise praksiga samal ajal ja seega ma sinna eriti ei jõudnud ning eksamile pääsemise eelduseks olnud kodutöödega ei saanud ka hakkama, seega läks lugu kordamisele. Kusjuures F-i tolle eest pole siiani väljas. Eriti tore lugu on muidugi see, et ma kukkusin nüüd selle eksamil läbi, 24ndal lähen uuesti tegema. (Aga vaadakem asja positiivset külge: vähemalt sain kodutöö tehtud!) Igatahes loengud olid huvitavad ja läbikukkumine oli pigem sellest põhjustatud, et ma eksamiks õppides oma konspekti lugemisega täpselt sinnani jõudsin, kus kordamisküsimused algasid.
Päeva lõppeks germaanlaste usund, kus umbes pool ajast räägiti viikingite mütoloogiast ja usundist. Teine pool jagunes üldise tausta, mandrigermaanlaste uskumuste, kaugeleulatuvate võrdluste, lõpetamata lausete ja Wagneri teostest lõikude kuulamise-vaatamise vahel. Ilmselt germaanlastest kõige kaugemal asuvaks punktiks võib lugeda seda, kui India ja Roomaga seoses said mu meelest lausa tahvlile kirja sanskriti keele sõnad lingam ja yoni. Eksam seisnes kas 15 või 20 õige vastusevariandi allajoonimises ja 10 või 15 väite taha “õige” või “vale” kirjutamises (ja valesid ei tulnud isegi parandada mitte), pmst ainuke mõttekoht oli väide “Tähtsad ülikud maeti koos oma laeva, aarete, hobuste ja teenritega” (mõttekoha põhjustas mitmus sõnas “teenritega”; arvasin lõpuks, et võiks õige olla). Igatahes 15 minutit pärast eksami algust olin ma juba bussipeatuses ja tund või paar hiljem ÕISi vaadates oli seal küllaltki ootuspärane “A” sees.
Kolmapäev algas mõnusalt hilja (kaheteist ajal) kaasaegse lõunaeesti kirjandusega. Kauksi Ülle luges, võru keeles. See viimane oli peamine põhjus, miks selle võtsin-jätsin, aga tegelikult oli muidu ka vahva kursus. Tänapäevane tähendas ‘alates 20. sajandi viimasest veerandist’ ning üllatavalt palju on selle aja jooksul lõunaeesti (võru/setu/mulgi/tartu) keeles kirjutajaid olnud. Arvestuse saamine käis ka kergesti, tuli lihtsalt natuke lugeda ja siis sellest vestelda.
Järgnes eesti keele seminar. Bakatööde teemalaadal oli see aasta võrdlemisi vähe teemasid, veel vähem neid, mis mulle natukenegi meeldinud oleks. Lõpuks otsisin endale ise teema ja juhendaja. Seminaritöö sain tehtud ja tagasi, nüüd peaks bakatööks ettevalmistamisega ka tõsiselt tegelema hakkama lõpuks.
Päev lõppes taani keelega.
Neljapäev algas taas rootsi keelega ning sellele järgnes Skandinaaviamaade ajaloo n-ö paralleelkursus, Skandinaaviamaade kultuur I. (Tegelikult rääkisid mõlemad ajaloost, esimene keskendus rohkem poliitilisele ajaloole, teine rohkem kultuuriajaloole.) Oli samuti vahva kursus:
* “Guðmundr teeb nagu action-filmis: võtab palve… ja õnnistab!”
* “Rootsi on siuke tagurlik ja paganlik maa, kus ei ole allikaid ja midagi ei ole teada.”
* “Kiriku ehitamine oli nagu auto ostmine — sul oli seda vaja.”
* Tycho Brahel oli ninaprotees ja taltsas põder.
* Johannes Kepler väitis, et Tycho Brahe suri põie lõhkemise tõttu mingil eripidulikul kuninglikul banketil.
* Olof Rudbeck (Uppsala Ülikooli arstiteaduse professor, tegeles ka ajalooga) arvas, et Atlantis = Rootsi, seejuures nt “elevant on kenning hundi kohta ja hunte ju Rootsis ometigi leidub.”
Pärast seda terminoloogia alused Arvi Tavastiga. Igati asjalik ja samavõrra vajalik. Peaks kodutööd ka ära tegema.
Neljapäeva lõpetas keeletüpoloogia loeng Renate Pajusaluga. Baka-maka ühine loeng, jutt väga keeruliseks ei läinud, lahendasime lingvistikaülesandeid (mis osalt kattusid ühe teise kursusega) ja saime teada, kus ja mis ja kuidas ja miks just nii on.
Reedeti oli ainult keeletüpoloogia seminar Urmas Sutropiga. Huvitav nagu Sutrop ikka, ise pidime ka ettekande tegema.
Moodle’i-kursus on eesti keele korpuste praktika. Kui aus olla, siis sellega ma veel väga palju tegelenud pole.
Kokkuvõtteks niipalju, et kuigi 55 EAP’d oli minusuguse edasilükkaja jaoks vist siiski hästi natuke liiga palju (oleks muudlist ja ajaloolisest grammatikast loobunud, oleks elu praegu palju lillem), oli ikkagi tore semester. Veel üks asi, mille poolest nii see kui ka eelmine mulle meeldisid, on see, et polnud erilist kiusatust järgida ühe teatud vooskeemi eeskuju. Ainult rootsi keele puhul mõnikord.
